# 1-08-5924\13 — 1-08-5924\13 — Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

**Geschäftsnummer:** 1-08-5924\13
**Gericht / Behörde:** Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
**Entscheiddatum:** 2008-12-09
**Canonical Legislator URL:** https://docs.legislator.ch/de/sources/court-decision/eu-ee/9734972/1-08-5924-13-tartu-ringkonnakohtu-kriminaalkolleegium
**Official Source URL:** https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=9734972

## Zusammenfassung (Sachverhalt & Erwägungen)

1-08-5924 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-08-5924 (08240100906) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi T.G süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 1. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja sü...

## Leitsatz / Regeste

1-08-5924 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-08-5924 (08240100906) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi T.G süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 1. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja sü...

## Volltext des Entscheids

1-08-5924

K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2008, Tartu
Kriminaalasja number
1-08-5924 (08240100906)
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Kohtuistungi sekretär
Liina Parv
Tõlk
Virge Harak
Kriminaalasi
T.G süüdistus KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 1. oktoobri 2008 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava T.G kaitsja Kristel Vedro
Prokurör
Liina Pikma
Süüdistatav
T.G

elukoht: XXX-XX , isikukood: xxx, töökoht: XXX

varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja
vandeadvokaat Kristel Vedro.

RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

1. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-5924
muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Välja mõista T.G-lt kohtukulud, s. o kaitsja

tasu advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest

2035 krooni 50 senti riigituludesse. T.G

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi
arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017

või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele

2
märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.G-lt

 kriminaalasjas nr 1-08-5924 kohtukulud”.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses
tähtaegselt
tasutud
suunatakse
nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10.
detsembrist 2008.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 30. detsembrist
2008.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul
alates 31. detsembrist 2008.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 1. oktoobri 2008 otsusega mõisteti T.G süüdi ja karistati KarS
§ 424 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata,

kui T.G järgib 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 toodud
kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võeti T.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus
1 aastaks.

Maakohus arutas T.G-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles 8.

jaanuaril 2008 LS § 7419

lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 11 700 krooni, juhtis

alkoholĳoobes olles 8. märtsil 2008 kella 15.00 ajal mootorsõidukit Ford Mondeo,
registreerimismärgiga XXX XXX , Vinni vallas Vetiku külas.

T.G ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on KarS § 424 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo objektiivse ja
subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.G tegevuses tõendamist leidnud. Kohus ei
pea usaldusväärseiks T.G ennastõigustavaid ütlusi, et ta seisvas autos õlut jõi ja autot

ei juhtinud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-74-05 märgitakse, et ütluste usaldusväärsuse

kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste

kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud

asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise
üldine tõenäosus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks T.G kirjeldatud õllejoomist autos
lihtsalt sellepärast, et oli ilus ilm ja see pole keelatud, pole usutav, et ta kainena sõitis oma

venna elukohast u 500 meetri kaugusele, peatas auto põldude vahel teeääres ja hakkas

alkoholi tarvitama u 2 kilomeetri kaugusel oma elukohast lootuses, et vend kusagilt kaine
autojuhi leiab tema koju sõidutamiseks. Tema poolt auto juhtimine on tõendatud tunnistaja
A.F. üksikasjalike ütlustega, milliste õigsuses kohtul pole põhjust kahelda.

3

Asjaolu, et T.G oli sõiduauto juhtimise ajal alkoholĳoobes, on usaldusväärselt

tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja protokolliga alkoholĳoobe
tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Alkoholĳoobe olemasolu ei

eita ka T.G, kes nii kohtus kui ka alkoholĳoobe meditsiinilise tuvastamise ajal
tunnistas, et oli joonud ühe liitri õlut.
Asudes alkoholĳoobes olles autot juhtima, sai T.G aru oma tegevuse lubamatusest ja
pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

T.G karistust raskendavad ning kergendavad asjaolud puuduvad. T.G on

varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohus T.G süü
suurust ja asjaolu, et ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega, ning võimalust mõjutada süüdlast
edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

T.G kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista T.G õigeks.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik ning kohus
on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p 7, 8), kuna kohtuotsuse

resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja kohtuotsuses
puudub põhjendus.

T.G on kinnitanud, et oli koos venna V.R. autos, kus tarvitasid alkoholi. Sõiduauto oli
väljasuretatud, auto võtmed olid venna käes, neil polnud kavatsust kuskile sõita; olid olnud

kohapeal kuskil 1 tund, tarvitasid õlut, kui politsei nende auto juurde tuli. Tunnistaja A.F.
ütluste kohaselt nägi ta 8. märtsil 2008 liiklustoimkonnas olles Vetiku küla poolt ristmikule
lähenevat sõiduautot, mis enne ristmikku peatus. Kinnitas, et nähtavus oli hea ning ta nägi T.G

 juhitud sõiduautot sõitmas u 100 m teelõigul ja sõitis T.G auto juurde,
kaotamata silmsidet. Kuna süüdistatava ja tunnistaja ütlused on vastuolus ning teised tõendid
ei kinnita usaldusväärselt, et T.G juhtis sõiduautot alkoholĳoobes, siis kõik kahtlused
tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus ei saa oma siseveendumust
kujundada vaid ühe tunnistaja ütluste pinnalt, kes oma sõnade kohaselt samal ajal sõiduautot

juhtides jälgis väidetavalt teisel teel toimuvat. Samas puudub sündmuskoha vaatlus, mis
kinnitaks, et sõiduauto jälgimine oli üldse võimalik kohast, kus tunnistaja paiknes. Kohus on

lähtunud vaid tunnistaja A.F. ütlustest, kelle sõnadest võib järeldada, et igal sõidukĳuhil
olnuks piisavalt aega, et tarvitada alkoholi, sel ajal kui tunnistaja sõitis sõiduauto juurde. Ei
saa välistada, et tunnistaja võis liikuvas sõiduautos eksida, samuti võis talle ekslikult tunduda,
et auto liikus, kui ta ise samal ajal autoga liikus.

Kohtuotsuses puudub põhjendus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et

tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtu

siseveendumuse kujunemine. Antud juhul on kohus loetlenud tõendid, mis tõendavad teo
toimepanemist, kuid puudub tõendite analüüs ja jälgitavus, kuidas jõuab kohus arusaamisele,
et nimetatud tõendite pinnalt on tuvastatud süüteo toimepanemine T.G poolt.

Kohus ilmselt ei lugenud usutavaks politseitöötaja ütlusi, kui pidas vajalikuks ütluste

usaldusväärsust kontrollida läbi „elulise usutavuse“. Asjaolud: näha peateelt kõrvalteel

liikuvat sõiduautot 100 m teelõigu ulatuses, sellega silmsidet kordagi kaotamata, või

õllejoomine autos umbes 2 km kaugusel oma elukohast, lootuses leida kaine autojuht koju

sõitmiseks, on elulise usutavuse mõttes võrdväärsed. Kui kohus pidas vajalikuks esimese
asjaolu usaldusväärsust kinnitada teise usaldusväärsuse läbi, siis ei ole võimalik tõendada ega

4

põhistada midagi. Võib arvata, et õlle joomine ei võta rohkem aega, kui politseitöötaja
kohalesõit mitmekümne meetri kauguselt. Süüdistus on põhjendamata ja tõendamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud
motiividel.

Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus Viru
Maakohtu otsuse jätta muutmata.

Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud

kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja
põhjendatud ning muutmisele ei kuulu.
Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja mingeid uusi
Viru Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate
tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas
kogutud tõendeid nende kogumis.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt
analüüsinud T.G-le esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist
leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS §

342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas
otsuses korrata.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 8. märtsil 2008 viibis T.G

 talle kuuluva sõiduauto juhiistmel, kui seda asus kontrollima tunnistaja A.F. .

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et momendil kui A.F. süüdistatavat kontrollis, oli ta

tarvitanud alkoholi ning hilisemalt tuvastati tal alkoholĳoove. Nimetatud asjaolu ei ole
vaidlustanud ka T.G ise.
Apellatsioonist nähtuvalt taotletakse T.G õigeksmõistmist põhjusel, et kriminaalasjas
puuduvad tõendid mis kinnitaksid süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimist. Seega tuleb T.G

 süüküsimuse otsustamisel vastata küsimusele, kas T.G juhtis 8. märtsil
2008 mootorsõidukit olles seejuures tarvitanud alkoholi.

T.G ütluste kohaselt kohtus ta 8. märtsil 2008 ennelõunal oma vennaga. Vend soovis
temalt autot laenata, et sõita Rakveresse. Vend oli selleks momendiks juba tarvitanud alkoholi
ja soovis, et T.G oleks talle autojuhiks. Süüdistatav aga keeldus, sest tundis ennast
väsinuna. Viibinud mõni aeg venna elukohas, hakkas süüdistatava ütluste kohaselt tema vend
kartma abikaasat, kes võis koju tulla ja vennaga alkoholi tarbimise pärast pahandama hakata.

Millisel kellaajal venna abikaasa pidi koju tulema ja millal ta üldse sel päeval koju jõudis,
seda T.G öelda ei oska. T.G väidete kohaselt istusid nad koos vennaga tema
sõidukisse ning sõitsid venna elukohast 500 m eemale Vetiku ristmiku suunas ja peatasid seal
teepeenral sõiduki. Kohas kus nad peatasid sõiduki, ühtki elamut lähedal ei asunud ning kahel
pool teed on põllud. Sõidukis ajasid nad vennaga juttu ning jõid õlut. Miks nad ei läinud tema

elukohta, mis asub samuti Vetiku asulas, seda T.G usutavalt selgitada ei osanud.
Kohtu sellesisulisele küsimusele on süüdistatav vastanud, et miks ka mitte, sest ilm oli ilus, ta
tahtis autos istuda ja see ei ole keelatud. T.G on selgitanud, et kuivõrd nad mõlemad

tarvitasid alkoholi, siis lepiti kokku, et vend otsib asulast kaine autojuhi, kes pärast
alkoholitarvitamise lõppu toimetab T.G koju ja sõidutab hiljem venda. T.G

5

ütluste kohaselt olid nad umbes tund aega autos alkoholi tarvitanud, kui nende juurde tuli
tunnistaja A.F. ja asus neid kontrollima.

Ringkonnakohus leiab, et T.G väited, et ta sõidukit alkoholĳoobes olles ei juhtinud,
vaid tarvitas alkoholi seisvas sõidukis, on ennastõigustavad ja ümber lükatud tunnistaja A.F. i
ütlustega.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja A.F. andnud ütlusi, et 8. märtsil 2008 oli
ta toimkonnas ning tema ülesandeks oli kontrollida liiklust Vinni vallas. Liikudes Mõdriku

suunas, lähenes ta Vetiku ristmikule kui märkas Vetiku küla poolt ristmikule lähenemas
sõiduautot. Enne ristmikut auto peatus teepeenral ning kuivõrd taoline peatumine tekitas
tunnistajas kahtlusi, otsustas ta autot kontrollida. A.F. i ütluste kohaselt oli tal sõidukiga kuni
selleni jõudmiseni kogu aeg silmside. Ka on tunnistaja korduvalt kinnitanud, et ta nägi üheselt
auto liikumist Vetiku küla poolt ristmiku suunas kuni selle peatumiseni enne ristmikku.

Sõidukis istus juhi kohal T.G ning ta sai aru, et viimane on tarvitanud alkoholi.

Kuivõrd T.G oli tema arvates juhtinud sõidukit alkoholi tarvitanuna, siis kutsus ta

sündmuskohale politseipatrulli. Hilisemalt tuvastatigi T.G
 alkoholijoove.
Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistaja A.F. i ütluste usaldusväärsuses.

Ringkonnakohtu arvates on T.G poolt esitatud väide, et A.F. soovib talle kätte
maksta, väheveenev. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas ühtki tõendit, mis taolist

T.G väidet kinnitaks ning see on vaid süüdistatava paljasõnaline ja meelevaldne

arvamus. Samas jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, miks peaks A.F. , kui

politseitöötaja, valima T.G-le kättemaksmiseks kriminaalmenetluse, see on
keerukaima viisi oma oletatava eesmärgi saavutamiseks. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et
valeütluste andmise eest näeb Karistusseadustik ette kriminaalvastutuse ning miks peaks A.F.

soovides vaid T.G-le kätte maksta, riskima võimalusega saada ise kriminaalkorras
karistatud.
Ringkonnakohtu jaoks suurendavad A.F. i ütluste usaldusväärsust ka kriminaalasja tehiolud.
Apellatsioonis on püütud seada kahtluse alla asjaolu kas A.F. võis üldse näha T.G
poolt juhitud sõidukit liikumas Vetiku ristmiku suunas.
A.F. on kinnitanud, et temal oli T.G poolt juhitud sõidukiga silmside kuni selleni
jõudmiseni ja miski tema vaatevälja ei piiranud. Samas on ka T.G kinnitanud, et koht,
kus nad koos vennaga sõidukis õlut jõid, asub teelõigul kus kahele poole teed jäävad põllud.

Ringkonnakohtu arvates kahandab T.G ütluste usaldusväärsust nende eluline
ebausutavus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et pole eluliselt
usutav, et hirmust venna naise ees, sõidavad kaks täiskasvanud meest, varakevadel, talust 500
meetri kaugusele põldude vahele, et hakata seal alkoholi tarbima. Seda enam, et vahetult enne

oli ta keeldunud venna sõidutamisest viidates oma väsimusele. Seejuures jäetakse ka
kasutamata võimalus jätkata alkoholitarbimist T.G pool. Samas jääb ringkonnakohtu

jaoks arusaamatuks, millele põhines T.G lootus leida asulast kaine autojuht, kes
süüdistatava väidete kohaselt pidi siis jalgsi tema auto juurde tulema, et see siis tema elukohta
juhtida.
Ülaltoodud põhjendustel tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus
