# 4-08-12657\4 — 4-08-12657\4 — Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

**Geschäftsnummer:** 4-08-12657\4
**Gericht / Behörde:** Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
**Entscheiddatum:** 2008-12-12
**Canonical Legislator URL:** https://docs.legislator.ch/de/sources/court-decision/eu-ee/9734856/4-08-12657-4-viru-maakohus-kohtla-jaerve-kohtumaja
**Official Source URL:** https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=9734856

## Zusammenfassung (Sachverhalt & Erwägungen)

1 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-12657 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Anastasia Erik NPAS § 15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise men...

## Leitsatz / Regeste

1 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-12657 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Anastasia Erik NPAS § 15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise men...

## Volltext des Entscheids

1
1

K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
koht
12. detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas
Väärteoasja number
4-08-12657
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova tõlk Svetlana Hamaza

Väärteoasi
Anastasia Erik NPAS § 15-1 järgi kvalifitseeritava
väärteo toimepanemises
Kohtuväline menetleja
Ida Politseiprefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja
vanemkonstaabel Valentin Tšetšet
Menetlusalune isik
Anastasia Erik isikukood 48511162216, Venemaa
kodanik, töötu, elukoht Kohtla-Järve Sõpruse 44b-
6 ( registreeritud elukoht Põhja Allee 9 )
Kinni peetud alates: 12.05 11.12.2008
RESOLUTSIOON
VTMS § 29 lg 1 p 1, 107 lg 1 p 2, § 108-113, § 136 lg
1, § 137 lg 1,2,3, kohus

OTSUSTAS:

Väärteomenetlus Anastasia Erik süüdistuses NPAS § 15-1 alusel lõpetada
VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste
puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord.

2
2
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon
Tartu
Ringkonnakohtule
Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu
kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru
Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle
lõpposa kuulutamisest.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 30.12.2008.

MENETLUSE KÄIK

11.12.2008 vanemkonstaabel Valentin Tšetšet koostas Anastasia Eriku suhtes
väärteoprotokolli selle fakti kohta, et tema 11.12.2008 kell 03.30 oma kodus
Sõpruse 44b-6 Kohtla-Järve tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid ( bensodiasepiine). ( lk 4)
Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud NPAS § 15-1 alusel.

12.12.2008 esitas kohtuväline menetleja ( Ida Politseiprefektuur) kohtule taotluse
mõista Anastasia Erikule karistusena aresti, sest isik on varem väärteokorras
karistatud samataoliste rikkumiste eest, trahvid on maksmata, järjekordse trahviga
karistamine poleks karistuse eesmärkidega kooskõlas.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et isikule tuleb mõista karistusena
aresti 10 ööpäeva. Kohtuistungil ei andnud kohtuväline menetleja seisukohta,
millega tema arvates on tõendatud väärteguja miolles see seisneb mimg kuidas tuleb
kvalifitseerida ( lk 13).
Anastasia Erik palus kohtult mitte kohaldada tema suhtes aresti ( lk 13 pöördel).

16.12.2008 esitas kohtuväline menetleja ( Ida Politseiprefektuur) kohtule teatise
VTMS § 156 lg 1 alusel, et ta soovib kasutada kassatsiooniõigust. Kuigi
väärteoasjas maakohtu tehtud kohtuotsus ei ole kassatsiooni korras edasikaevatav,
vaid apellatsiooni korras, võtab kohus esitatud teatise vastu kui apellatsiooni
kasutamise soovist teatamine VTMS § 137 lg 1 alusel.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et samal kuupäeval öösel ta
võttis ühe tabletti, sest tal olid valud jalas. Selle tableti andis talle tema tuttav ja

3
3
ütles, et see on rahusti. Ta käib metadooni asendusravil ja saab 29 ühikut
metadooni päevas. Seda on vähe. Ta tahab paluda arstilt, et oleks lubatud suuremat
doosi.

SA Ahtme Haigla 11.12.2008 kell 12.15 tehtud joobeseisundi tuvastamise aktist
nähtub, et viimase 24 tunni jooksul on isik tarvitanud ravimeid – rivotril ja
metadoon, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitase kohta teatab, et
tarvitanud alkoholi ja metadooni.
Aktis on märgitud, et isikult võeti uriini analüüsi ja viidi läbi laboratoorne uuring
(akti p 16). Arsti otsus joobeseisundi kohta: uriini analüüsist tuvastatakse metadooni
ja bensodiasepiinide tarvitamise jääknähud.
Kohus peab siinjuures märkima, et SA-l Ahtme Haigla puudub oma kodulehekülg
(või vähemalt maakohtuniku jaoks ei ole see üldkasutatavast internetivõrgust
leiduv), kus huvitatud isikud saaksid avalikult tutvuda selle haigla poolt pakutavate
teenuste loeteluga. Eesti Info Keskuse andmetel (www.infokeskus.ee), SA Ahtme
Haigla pakub narkomaania ravi, psühhiaatrilist ravi ja psühholoogi teenuseid. Labori
teenuseid haigla vastavalt avalikule informatsioonile ei osuta. Maakohtule on
praktikast teada, et kohalikus Ahtme Haiglas ei olegi oma laborit, ei tegutse
laboriarst ega laboriõde. Seega, SA Ahtme Haiglas on välistatud isiku bioloogilise
vedeliku laboratoorse uuringi tegemine.

Kohtuniku küsimusele, mis on bensodiasepiinid, teatas kohtuväline menetleja, et
need on ained, mis on narkootiliste ainete nimekirjas.
Kohtuniku küsimusele, mis on rivotril, teatas kohtuväline menetleja, et see on ravim,
mis antakse retsepti alusel ja see kuulub psühhotroopsete ainete hulka.

OÜ Corrigo välja antud kaardi koopiast ( lk 7) nähtub, et Anastasia Erik saab alatest
17.03.2008 metadooni asendusravi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus märgib, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja
väärteoprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel
süüdistusfunktsiooni.
Samas väärteo asja arutamine ei toimu võistlevas protsessis. VTMS § 85 p 3
sätestab, et kohtunik teeb ise kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtuistungil
ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. On piisavalt alust
eeldada, et makohtunik ise peab otsustama, milliseid isikut süüstvaid ja õigustavaid
tõendeid tuleb kohtuistungi ajaks esitada. Aresti taotlemise protsessis on selleks
aga piiratud võimalusi, sest väärteo eest aresti mõistmise taotlus lahendatakse ja
menetlus viiakse läbi Kohtute seaduse § 6 lg 3 alusel kui edasilükkamatu toiming
nii töö- kui ka töövälisel ajal, ja eeluurimiskohtuniku poolt ( tööjaotuskava alusel).

4
4
Sel juhul kohtunik saab väärteotoimiku kätte põhikohtuistungi ajaks. Samal ajal
VTMS ei sätesta mingeid erisuseid, kas väärteoasja lahendamine toimub
ettevalmistusstaadiumiga ( VTMS § 85), või kohtuniku poolt edasilükkamate
toimingute teostamise korras.
Kohus rahuldub sellega, et vajalike täiendavate tõendide väljanõudmine võib
otsustada põhiistungil ja vajaduse korral võib kohtuistungi edasi lükata, tuginedes
VTMS §-le 93 lg 1 p 2 .

Eeskätt aga kohtunik peab hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik
süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda.
Kuna
väärteroprotokollil
on
sisuliselt
süüdistusakti

tähendus,
siis
ka
väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks
olevad asjaolud ja isiku teole peab antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on
korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007:
„Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb
väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis
peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas
süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles
menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja
leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-
s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes
menetletakse,
s.t
teada
süüdistuse
sisu.
(Vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006,
36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt
süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“
NPAS 15-1 sätestab vastutust narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku
käitlemise eest väikeses koguses: narkootilise või psühhotroopse aine arsti
ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise,
omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut
või arestiga.
NPAS § 2 lg 1 sätestab: käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises
tähenduses:

1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 31 lõike 1
alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeerid, estrid,
eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid;

§ 3-1 lg 1 sätestab: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab
sotsiaalminister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja
tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta
narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete

5
5
ainete konventsioonist (RT II 1996, 19– 22, 84), arvestades narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil
käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, sotsiaalministri 18. mai 2005. a
määrus nr 73 sätestab:
§ 3. Narkootilised ja psühhotroopsed ained
 (1) Narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud
nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad
ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
Lõige 2 määratleb erandeid, milliseid ravimeid ei saa pidada narkootiliseks ja
psühhotroopseks aineks NPAS mõttes, kui nende koostisaineks on teatud ained.

Anastasia Erikule on süüdistus esitatud konkreetselt selles, et ta tarvitas ilma arsti
ettekirjutuseta narkootilist ja psühhotroopset ainet ( bensodiasepiine).

Kohtule oma praktikast lähtudes on teada, et bensodiasepiinid on ainete liik, nende
ainete konkreetsed omadused ei ole kohtule teada. Kohus märgib, et fakti, et
bensodiasepiinid on ainete liik, ei saa tunnistada üldtuntuks, sest tavalisele
kodanikule ei ütle sõna „bensodiasepiinid“ mitte midagi.

Ülalmainitud narkootiliste ja psühhotroopsete einete nimekirjasse on kantud mitte
ainete liigid või ravimid vaid konkreetsed ained ise.
Järelikult, kuna A. Erikule on esitatud süüdistus üksnes selles, et ta tarvitas ilma
arsti ettekirjutuseta bensodiasepiine, tähendab see sisuliselt seda, et isik tarvitas ilma
arsti ettekirjutuseta terve ainete liiki. Sellist süüdistust ei saa pidada konkreetseks.
Süüdistus ei ole konkretiseeritud selles osas, millist mainitud nimekirja kantud ainet
isik on tarvitanud ja seda ilma arsti ettekirjutuseta.
Kuna ei ole selge, millist ainet on kohtuväline menetleja silmas pidanud, puudub
kohtul võimalus kontrollida, kas see aine on narkootiline ja psühhotroopne aine
NPAS § 2 lg 1 mõttes, ehk kontrollida, kas tarvitatud aine on kantud
sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
nimekirja.

Kohus leiab, et antud juhul rikkub sellise konkretiseerimata süüdistuse esitamine
menetlusaluse isiku kaitseõigust ehkVTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatut, et isikul on
õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( vt juba mainutud lahend
3-1-1-84-07). Kuna isik ei tea süüdistusest, millise keelatud aine tarvitamises ilma
arsti ettekirjutuseta teda süüdistatakse, puudub tal võimalus ennast aktiivselt kaitsta
ja esitada kaitseargumente süüdistuse ümberlükkamiseks. Menetlusaluse isikule ja
kohtule ka ei ole süüdistusest lähtudes selgeks tehtud, kas tegemist on mingi
ainega, milleks võib olla ei ole vajagi arsti ettekitjutust ja seda ainet sisaldav

6
6
ravimipreparaat
on
käsimüügis,
või tegemist on bensodiasepiinist ainega, mis
üldse mainitud nimekirja kantud ei ole, või tegemist on hoopis sama metadooniga,
mille tarvitamiseks on isikul otsene arsti ettekirjutus.

NPAS § 15-1 alusel isik vastutab üsnes siis, kui ta on tarvitanud narkootilist või
psühhotroopset ainet, või neid aineid sisaldavaid stereoisomeetreid, estreid, eetreid
ja soolaid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta.
Süüdistuse konkretiseerimise vajalikkus on antud väärteoasjas eriti põhjendatud ka
seetõttu, et menetlusalune isik on narkomaaniat põdev haige, kes saab juba pika aja
jooksul metadooni asendusravi. Asendusravi on kompleksne raviprotsess, mille
käigus ei ole välistatud, et metadooni lahuse kõrval võib isikule ette kirjutada ka
teisi ravimipreparaate. Et kohus saaks kontrollida ja selekteerida isikule lubatud ja
mittelubatud ainete ja ravimite loetelud ja uurida ning vajaduse korral koguda ka
täiendavaid tõendeid, tulebki süüdistuses näidata konkreetselt, mida isik on
rikkunud, millist nimekirja kantud ainet on ta tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta.

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja
väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
See ei tähenda, et süüdistusse võib panna üksnes süüteokoosseisu kirjeldamist,
(tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta), ja hiljem kohtumenetluses
täpsustada või täiendada väärteoprotokolli hiljem tuvastatud asjaoluga.
Väärteoprotokolli täiendamine ja täpsustamine kohtumenetluses ei ole lubatud.
VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada
või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
Väärteoprotokolli piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt
osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks
olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis kajastatud ja see on sõltumatu
sellest, millene on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus.
Riigikohtu lahend 3-1-1-54-08:
„9. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87 kohaselt on maakohus
väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva
teokirjeldusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2008. a otsust
väärteoasjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72; 6. oktoobri 2006. a otsus
väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).“
 Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08:
„10. Väljudes kassatsiooni piiridest märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87
kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja
väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada
menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole
kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt
nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07
- RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on
väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui

7
7
väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune
isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS
§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.“

Kohus on kohtuliku arutamise käigus menetlusaluse isiku ülekuulamisel tuvastanud,
et Anastasia Erik on tarvitanud 11.12.2008 ühe tablette rahustit või uinutit
(menetlusaluse isiku sõnul revatril, joobeseisundis aktis rivotril). Kohus on
kohtuotsuse tegemisel tutvunud avaliku ravimiteregistriga ( www.ravimiamet.ee) ja
tuvastanud, et Rivotril on retsepti alusel väljaantav epilepsia- krambivastane
ravimipreparaat, mille toimeaineks on Clonazepam. Aine Clonazepam on kantud
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III. nimekirja ( eestikeelne klonasepaam).
Rivotrili ehk aine clonazepami tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei ole aga A.
Erikule tema suhtes 11.12.2008 koostatud väärteoprotokolliga süüks pandud.
Kohtuvälise uurimise käigus ei ole kohtuväline menetleja suutnud seda välja
selgitada ja vastavalt tuvastatule väärteoprotokolli uue tõendusteabega täiendada.
Kohtumenetluses ei ole kohtul võimalust süüdistust täiendada ja omistada isikule
vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, kui need ei olnud süüdistuses sellistena
kajastatud.

Seega, kohtuvälisel menetlemisel oli rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p
1 sätestatud õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( 3-1-1-84-07),
ja sellist rikkumist ei ole võimalik kohtuliku arutamise käigus kõrvaldada, sest
väärteoprotokollis sisalduva tõendamisteabe täiendamine ja laiendamine ei ole
kohtumenetluses lubatud ( 3-1-1-54-08, 3-1-1-52-08).

Kohus pöörab menetlusosaliste tähelepanu eeltsiteeritud Riigikohtu otsusele 3-1-1-
52-08, et „ …Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse
oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse
põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime
väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel
lõpetada“.

KOHTU MEETMED

Väärteomenetlus Anastasia Eriku süüdistuses NPAS 15-1 alusel tuleb lõpetada
VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel, tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise
tõttu.

Kohtunik
Inna Kirsipuu

8
8