1-08-9936\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-9936

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 detsember 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-9936 (07230101611) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi I.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4; KarS § 201 lg 2 p 1; KarS 209 lg 2 p 1; KarS § 344 lg 1; KarS § 349; KarS § 329 järgi; Urmas Õun´a süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1- KarS § 22 lg 3; KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1; 329; 424 järgi. Lühimenetlus Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav I.I

Ik: xxx, EV kodanik, 8 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 11.02.2008, vahistatud 13.02.2008

Varasem karistatus:

1. Rapla Maakohtu 05.06.2002 otsusega KrK § 139 lg

2 p 1 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga.

2. Rapla Maakohtu 08.05.2003 otsusega KrK § 141

1 lg 2 p 2; 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga.

3. Rapla Maakohtu 19.05.2004 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 8; 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga.

4. Harju Maakohtu 17.04.2007 otsusega KarS § 328 lg

2 p 2; 424 järgi vangistus 2 kuud, KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristus vangistus 3 kuud 8 päeva ja

2 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks.

5. Pärnu Maakohtu 25.05.2007 otsusega KarS § 201 lg

2 p 1 järgi vangistus 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus vangistus 4 kuud ja 8 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 19.07.2007.

6. Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega KarS § 184 lg

1 järgi vangistus 8 kuud KarS § 74 lg 1, 3 järgi tingimisi 2 aastase katseajaga. Kaitsja Advokaat Uido Truija Süüdistatav Urmas Õun

Ik: 38610190305, EV kodanik, haridus 5 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.01.2008, kahtlustatavana kinni peetud 02.08.2008, so 1 päeva, vahistatud Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 11.09.2008 määruse alusel 15.11.2008.

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 23.03.2004 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2; KarS § 424 järgi vangistus 8 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga.

2. Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega KarS § 424

järgi vangistus 30 päeva ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 2 kuuks.

3. Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega KarS § 329;

424 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus vangistus 1 aasta ja mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vabanes

karistuse kandmiselt 25.09.2007 tingimisi enne

tähtaega. Karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 4 päeva Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. I.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. I.I süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

3. I.I süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

4. I.I süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

5. I.I süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

6. I.I süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

7. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.

8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada I.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.I-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva

karistuse, so tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates I.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 11.02.2008.

3 10. I.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 11. Harju Maakohtu 14.11.2008 otsus I.I süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi ja tema karistamises 8 kuulise vangistusega, milline jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuulub iseseisvale täitmisele.

12. Urmas Õun süüdi tunnistada KarS § 22 lg 3 ja 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 13. Urmas Õun süüdi tunnistada KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõiste temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

14. Urmas Õun süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõiste temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

15. Urmas Õun süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

16. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused osaliselt, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

17. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Urmas Õunale mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

18. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel, liites ärakandmisele kuuluvale karistusele, so

vangistusele 8 kuud vangistust eelmise, so Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 4 (neli) päeva.

19. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Urmas Õunale mõistetud liitkaristusest kantuks

eelvangistuses viibitud aeg, so 02.08.2008, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva. 20. Urmas Õunale mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 10

kuud ja 3 päeva ärakandmist arvestada alates Urmas Õuna kinnipidamisest Harju Maakohtu 11.09.2008 määruse alusel, so alates 15.11.2008. 21. Urmas Õuna suhtes Harju Maakohtu 11.09.2008 määrusega valitud tõkend vahistamine,

jätta muutmata, menetletavates kriminaalasjades valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

22. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Urmas Õuna suhtes lisakaristust, võttes Urmas Õunalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks.

23. KarS § 55 alusel laieneb lisakaristus kogu vangistuse ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud 1 aasta ja 6 kuulisele tähtajale. 24. I.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2911 (kaks tuhat üheksasada üksteist) krooni ja 65 senti, mis tuleb

6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.I , 1-08- 9936, kaitsjatasu“. 25. Jätta I.I-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

välja mõistetav sundraha 6525 krooni välja mõistmata, kuivõrd Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega mõisteti I.I-lt välja sundraha 10875 krooni. 26. Urmas Õun´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja 45 senti, mis

tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Urmas Õun, 1-08-9936, kaitsjatasu“.

27. Urmas Õun´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulu 216 (kakssada

kuusteist) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena

4 „Urmas Õun, 1-08-9936, joobe tuvastamine“. 28. Urmas Õun´alt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Urmas Õun, 1-08-9936, sundraha“.

29. J P esitatud tsiviilhagi 2781 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.I-lt välja mõista J P kasuks 2781 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks) krooni.

30. K Oesitatud tsiviilhagi 7000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.I-lt välja mõista K O kasuks 7000 (seitse tuhat) krooni.

31. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 32. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna valvega parklasse asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas paigutatud sõiduauto Xxx(registreerimismärgiga xxxVIN-kood

XXX) koos süütevõtmega

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja anda mootorsõiduki

seaduslikule omanikule

P K .

(ik: xxx, elukoht; xxx), mistõttu jätta P K esitatud tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes läbi vaatamata. 33. Asitõend: 13.09.2007.a reisilaeva „Romantika" turvakaamera salvestis CD plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 34. Asitõend: A V nimele välja antud juhiluba nr XXX KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja anda juhiloa seaduslikule valdajale A V . 35. Asitõend: I.I mobiiltelefon №kia 3310 koos SIM-kaardiga tagastada KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel selle seaduslikule omanikule I.I-le , andes selle üle I.I kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks I.I isiklike asjade hulgas. 36. Asitõend: Xxx(registreerimismärgiga xxx,) registreerimise algdokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 37. Asitõend: 11.12.2007.a ARK Harju büroo Tallinna osakonna turvakaamera salvestis CD plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 07.01.2009. Juhul, kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.01.2009.

5

Taolistel asjaoludel pani Urmas Õun oma tahtliku tegevusega toime füüsilise ja vaimse

kaasabi osutamise teise isiku poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole –

omastamisele, s.o. pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Seega on kohtueelsel menetlusel Urmas Õun´a käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 22 lg 3 järgi.

Samuti on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Urmas Õuna käitumine kvalifitseeritud

KarS § 329 ja 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Urmas Õuna karistatud Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest vangistusega 1 aasta ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Eelmärgitud karistuse kandmiselt vabanes Urmas Õun 25.09.2007 tingimisi ennetähtaegselt. Seetõttu pidanuks ta täitma jõustunud kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest kuni 24.09.2008. Sellele vaatamata peeti ta mootorsõiduki juhtimiselt kinni nii 23.06.2008 kui ka

02.08.2008, so ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kohus asub seisukohale, et seetõttu on Urmas Õuna käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

329 ettenähtud kuriteona. Peale selle peeti Urmas Õun aga mootorsõiduki juhtimiselt

joobeseisundis kinni 23.06.2008 ja 02.08.2008, seega ajal, mil temalt oli kohtuotsusega

mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ja mil eelmine karistus samasuguse süüteo

toimepanemise eest ei olnud kustunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava Urmas Õuna käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona.

J Paabut esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi summas 2781 krooni ja K O summas 11 935 krooni. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava I.I süülise käitumise

tulemusena, siis tuleb kannatanute varaline olukord viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja arvelt. Seetõttu leiab kohus, et J P esitatud varaline nõue on

põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning kahju tekitajalt I.I-lt

kannatanu kasuks väljamõistmisele. K O tsiviilhagi suuruse kindlakstegemisel arvestab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati kriminaalasjas nr 08720000016 menetlus R C Estonia OÜ, Placet Group OÜ ja AR Partnerid OÜ võetud laenude osas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Seetõttu leiab

6

kohus, et K Oesitatud varaline nõue on tõendatud osaliselt ja kuulub 7000 krooni ulatuses

rahuldamisele ning kahju tekitajalt I.I-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varalise kahju

kannatanutele J Ple ja K Ojale tekitas I.I ja kohus leiab, et varaline kahju

kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega.

Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad kriminaalasja

materjalidega tõendatud osas rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt I.I-lt

kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava I.I poolt kavatsetult toime vara omastamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud Janel Ple varaline kahju 2781 krooni ja K Ojale 7000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies

ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.I-lt J P ja K Okasuks.

P K esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes ja nõue seisneb temalt

hõivatud sõiduki Xxxregistreerimismärgiga xxxmaksumuses. Kohtueelsel menetlusel on

kannatanu märkinud, et juhul, kui ta saab auto tagasi, siis loobub ta esitatud tsiviilhagist.

Kohus asub seisukohale, et P K poolt varalise nõude esitamine on põhjendatud, kuivõrd

süüdistatava I.I kuritegeliku käitumise tulemusena läks kannatanu vara kannatanu valdusest välja ja kannatanule tekkis varaline kahju. Samas nähtub kriminaalasja

materjalidest, et vaidlusalune sõiduk on ära võetud ning asub Põhja Politseiprefektuuri

valvega parklas, mistõttu kuulub vaidlusalune sõiduk välja andmisele selle sõiduki

seaduslikule omanikule P K , kuivõrd ebaseaduslikult hõivatud vara on säilinud ja omanik

soovib seda tagasi. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga

xxxtuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada P K ja esitatud tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes tuleb tsiviilhagi aluse äralangemise tõttu jätta läbi vaatamata.

I.I karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Vaatamata kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel I.I poolt avaldatud kahetsusele ei pea kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt pani I.I alates 2007 aasta septembrist kuni 2008

jaanuarini toime kaksteist erinevat kuritegu, kusjuures nii mõnelgi korral kasutas ära oma tuttavate usaldust, tehes seda teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab objektiivselt kahetsuse puudumist ja soovi ära elada teiste isikute

arvelt. Mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, peeti teda kinni mitmel korral järjest, kuid sellele vaatamata jätkas ta samalaadsete kuritegude

toimepanemist. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud varavastaste ja teiseliigiliste

kuritegude toimepanemise eest ja ka selles kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatava sissetulekuteks olnud tulu, mida ta on saanud erinevate varavastaste kuritegude

toimepanemisest. Karistusliigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on tasumata

rahalisi kohustusi riigi ees ja tema suhtes on menetluses kümneid täitemenetlusi, mis on

seotud temalt väljamõistetud tsiviilhagidega, menetluskuludega ja rahatrahvidega, samuti tekitas süüdistatav oma kuritegeliku käitumisega mitmele kannatanule varalist kahju. Kuivõrd

kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistataval legaalset sissetulekut, siis ei ole

7 võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada. Ka paljude kuritegude varavastane iseloom viitab ilmselgelt sellele, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse

määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod viidi süüdistatava poolt

lõpuni. Süüdistatava karistusandmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatava suhtes mõistetavat karistust ei saa jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd vabaduses viibides käituks ta

kriminaalhooldust takistavalt. KarS § 73 sätete kohaldamine on aga süüdistatava suhtes välistatud, kuivõrd teda on varem vangistusega karistatud. I.I-le inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühe varguse

toimepanemises, millega tekitati kahju, mis ei ole kuigi suur ning vargusega ei tekitatud olulist kahju. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib suhteliselt väikest süü suurust arvestades mõista

karistuse, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. I.I-le

inkrimineeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.I eesmärgiks oli tekitada P K varalist kahju 30 000

krooni ulatuses ja Hansa Liising Eesti ASle 195 000 krooni. Seega ühel juhul ei ulatunud

tekitatud kahju olulise kahjuni, kuid teisel juhul ületas varaline kahju olulise kahju piiri mitmekordselt. I.I käitumine tema valduses olnud võõra varaga ja soov sellest

saada kasu näitab I.I ükskõiksust ja üleolekut teiste isikute varalistesse

õigustesse ja varasse. Arvestades süütegude toimepanemise eesmärki ja toimepanemise eesmärki leiab kohus, et eelmärgitud süütegude eest määratav karistus peab olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. I.I-le inkrimineeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena ühe kuni viie aastane vangistus. Arvestades asjaolu, et kelmustega ei tekitatud K Ojale olulist varalist kahju

ja tekitatud varaline kahju on suhteliselt väike, leiab kohus, et süüdistatava süü kelmuste

toimepanemisel ei ole suur ning I.I-le võib karistuse mõista ettenähtud

sanktsiooni alammääras. I.I-le inkrimineeritud KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1

aasta. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. I.I-le inkrimineeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.

Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav pani eelmärgitud kuritegusid toime sisuliselt

süstemaatiliselt ja ta ei pidanud kuriteo toimepanemiselt järjestikuseid kinnipidamisi

millekski, siis näitas süüdistatav oma üleolevat suhtumist õiguskorda ning eelmärgitud

kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. I.I-le inkrimineeritud KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. I.I süüdistatakse kahe kuriteoepisoodi toimepanemises, millest ühe toimepanemisel osales ta

kuriteo toimepanemisele kallutajana, millega ta ise vältis süüteo täideviimist, saades samal

ajal enda valdusse võõra vara, mille sellele järgnevalt pööras oma kasuks. Kohus leiab, et

kuivõrd I.I süüdistatakse vaid kahe sellise kuriteo toimepanemises, võib

karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumis leiab kohus, et erinevate ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad täies ulatuses liitmisele.

Urmas Õuna karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatav

on varem karistatud varavastaste kuriteo toimepanemise eest. Karistusliigi valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistataval puudub alaline sissetulek ning varavastasele kuriteole

kaasaaitamise eest pidi süüdistatav saama ka varalist kasu, kuid oli kriminaaltoimikust

nähtuvalt sunnitud saadud tasu tagastama I.I-le . Küll on aga süüdistataval

8

rahalisi kohustusi, mis tulenevad varasematest kohtuotsustest, mistõttu ei ole rahalise

karistuse kohaldamine Urmas Õuna suhtes otstarbekas, kuivõrd rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega.

Urmas Õunale inkrimineeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Tulenevalt KarS § 22 lg 3 sätetest võib kohus karistust kergendada KarS § 60 sätestatud

korras. Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Urmas Õunale KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta

ning KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena

rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani Urmas Õun temale inkrimineeritavad kuriteo toime ühel päeval ning KarS § 344 lg 1 ja 345 lg

1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo edasine toimepanemine, õigupoolest I.I poolt KarS § 201 lg 2

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamine, mille tulemusena sai varalist kasu

I.I . Arvestades seda, et Urmas Õunale inkrimineeritud 3 kuritegu on toime

pandud ühel päeval ja sellele järgneva kuriteo toimepanemise eeltingimuseks, milline

omakorda oli toime pandud kaasaaitamise vormis ja kuriteod olid toime pandud teise

süüdistatava huvides, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistused mõista

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Arvestades süütegude toimepanemise tehiolusid ja iseloomu ning eesmärki, leiab kohus, et

süüdistatavale erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad kergemad karistused võib lugeda kaetuks raskeima mõistetava üksikkaristusega. Mis puudutab aga KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemist, siis on need kuriteod teiseliigilised ja toime pandud eraldi tahtlusega ja nende kuritegude toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistus ning liita

täies ulatuses teiste kuritegude eest mõistetud karistusega. Kuivõrd süüdistatav on temale

inkrimineeritud kuriteod toime pannud kohtu määrusega määratud katseajal, so ajal, mil

süüdistatav oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, siis tuleb

liitkaristusele liita KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel ka eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu 07.05.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 2 kuud ja 4 päeva täies ulatuses.

Kuivõrd süüdistatavat Urmas Õuna süüdistatakse järjekordselt KarS § 424 ettenähtud

kuritegude toimepanemises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb taas kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse, kuivõrd süüdistatav on liikluses teistele liiklejatele ohtlik. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega kohaldatud 1 aastane lisakaristus osutus ilmselgelt liialt lühikeseks, siis leiab

kohus, et käesoleva otsusega tuleb Urmas Õuna suhtes kohaldada pikema kestusega

lisakaristust, hoidmaks Urmas Õuna ka vangistuse ärakandmise järgselt eemale liiklusest, tagades sellega teiste liiklejate ohutuse.

Märt Toming kohtunik